Oled ehk märganud, et iseendaga, päris üksi on ebamugav olla? Oled ehk täheldanud sedagi, et päris jube on seda teha vaikuses? 30 sekundit nii ja sa tunned juba nihelust, ärevus tõuseb. Mõnel hakkab ehk selle aja peale igavgi. Normaalne! Pole vaja end sellepärast hurjutada - iseendaga olemine ja pealegi veel vaikuses ei ole enam meie loomulik seisund, me oleme selle müra sisse ära kaotanud.
Kui soovid oma loomuliku seisundi uuesti üles leida, siis alusta paarist mõtisklusest ja liigu sealt edasi. Toon ära ka harjutused, mida tähele panna ja kuidas üksi olla.
MÕTTEHARJUTUS #1 - mõtle korraks loomade peale. Paljud loomad tegutsevad üksi ja teevad seda vait olles. Isegi karjas liikuvad loomad on justkui üksi ja vait, iseendaga. Aga tuleme metsloomade juurest lähemale. Võib-olla on sul kodus kass, koer, kalad? Mõtle, kui palju nemad on vait. Jah, nad siblivad ringi, toimetavad ja teevad oma loomaasju, lasevad vahel ka häält kuuldavale. Aga jälgi neid korraks - suure osa ajast on nad vait. Ja suure osa ajast on nad iseendaga. Neil kõigil on oma üksiolemiseks koht, mida nad agaralt kasutavad. Nad oskavad. Meie koduloomad ei ole "teiselt planeedilt", et nad seda oskavad. Me oleme nendega samalt planeedilt ja tegelikult oskame me ise ka seda, vaja on vaid need oskused uuesti leida ja pisut harjutada. Siit ka sinu esimene praktiline harjutus koos oma koduloomadega - võta omale teadlikult minut-paar ja lihtsalt vaata, kuidas nad magavad, vaatavad aknast sisse, lamavad su kõrval. See harjutus annab sulle juba aja tunnetada iseendaga olemise kergust ja vaikust selles.
MÕTTEHARJUTUS #2 - kindlasti oled tundnud, et kui räägid kellegagi, siis sa ühel hetkel justkui ei kuule teda, su pilk keerab end sissepoole, mispeale teine sind "äratab" ja võib küsida, et "unistama jäid või?". Või teed tööd ja järsku jääb mõte seisma, pilk tardub ja lähed korraks "ära". Need hetked kestavad ainult viivu, aga neid kogevad kõik inimesed. Ilma et me teadlikult tegeleks iseendaga olemisega, tegeleb meie sisemus sellega ometi. Just nendel puhkudel. Teine praktiline harjutus - teadvusta endale neid hetki: kui palju neid sinu päevas ette tuleb? Kirjuta omale need korrad üles - kus sa siis olid, mida tegid ja kellega olid? See annab sulle kätte suunised, millistel puhkudel annab su keha märku vajadusest olla omaette ja ennast laadida. Võib juhtuda, et sellised hetked on näiteks seltskonnas olemine, poes tuuseldamine. Võibolla peaksid neid kordi kasutama hoopis selleks, et tehagi väike aeg iseendale ja minna poodi-seltskonda muul ajal.
Liigume edasi veel teadlikumalt. Kui oled sel teel päris algaja, siis tuleks endale teadlikult üksiolemiseks aega tekitada. Minu suur-suur soovitus on, et ole üksi pigem vaikuses, kui muusikaga taustal - see on alguses võibolla häiriv, ent viib su kiiremini kontakti iseendaga. Pealegi, tunnetad end vaikuses paremini ja mõtted rahunevad kiiremini.
Tee iseendani võib täiesti vabalt alata viiest minutist päevas. Kui esimesedviis minutit käpas ja teed nii iga päev, siis märkamatult pikeneb ka iseendaga olemise aeg.
Kui soovid oma loomuliku seisundi uuesti üles leida, siis alusta paarist mõtisklusest ja liigu sealt edasi. Toon ära ka harjutused, mida tähele panna ja kuidas üksi olla.
MÕTTEHARJUTUS #1 - mõtle korraks loomade peale. Paljud loomad tegutsevad üksi ja teevad seda vait olles. Isegi karjas liikuvad loomad on justkui üksi ja vait, iseendaga. Aga tuleme metsloomade juurest lähemale. Võib-olla on sul kodus kass, koer, kalad? Mõtle, kui palju nemad on vait. Jah, nad siblivad ringi, toimetavad ja teevad oma loomaasju, lasevad vahel ka häält kuuldavale. Aga jälgi neid korraks - suure osa ajast on nad vait. Ja suure osa ajast on nad iseendaga. Neil kõigil on oma üksiolemiseks koht, mida nad agaralt kasutavad. Nad oskavad. Meie koduloomad ei ole "teiselt planeedilt", et nad seda oskavad. Me oleme nendega samalt planeedilt ja tegelikult oskame me ise ka seda, vaja on vaid need oskused uuesti leida ja pisut harjutada. Siit ka sinu esimene praktiline harjutus koos oma koduloomadega - võta omale teadlikult minut-paar ja lihtsalt vaata, kuidas nad magavad, vaatavad aknast sisse, lamavad su kõrval. See harjutus annab sulle juba aja tunnetada iseendaga olemise kergust ja vaikust selles.
MÕTTEHARJUTUS #2 - kindlasti oled tundnud, et kui räägid kellegagi, siis sa ühel hetkel justkui ei kuule teda, su pilk keerab end sissepoole, mispeale teine sind "äratab" ja võib küsida, et "unistama jäid või?". Või teed tööd ja järsku jääb mõte seisma, pilk tardub ja lähed korraks "ära". Need hetked kestavad ainult viivu, aga neid kogevad kõik inimesed. Ilma et me teadlikult tegeleks iseendaga olemisega, tegeleb meie sisemus sellega ometi. Just nendel puhkudel. Teine praktiline harjutus - teadvusta endale neid hetki: kui palju neid sinu päevas ette tuleb? Kirjuta omale need korrad üles - kus sa siis olid, mida tegid ja kellega olid? See annab sulle kätte suunised, millistel puhkudel annab su keha märku vajadusest olla omaette ja ennast laadida. Võib juhtuda, et sellised hetked on näiteks seltskonnas olemine, poes tuuseldamine. Võibolla peaksid neid kordi kasutama hoopis selleks, et tehagi väike aeg iseendale ja minna poodi-seltskonda muul ajal.
Liigume edasi veel teadlikumalt. Kui oled sel teel päris algaja, siis tuleks endale teadlikult üksiolemiseks aega tekitada. Minu suur-suur soovitus on, et ole üksi pigem vaikuses, kui muusikaga taustal - see on alguses võibolla häiriv, ent viib su kiiremini kontakti iseendaga. Pealegi, tunnetad end vaikuses paremini ja mõtted rahunevad kiiremini.
Tee iseendani võib täiesti vabalt alata viiest minutist päevas. Kui esimesedviis minutit käpas ja teed nii iga päev, siis märkamatult pikeneb ka iseendaga olemise aeg.
5 minutit enne voodist tõusmist. Kell heliseb. Ära tõuse kohe üles (või kui on kange pissihäda, siis tule voodisse pärast tagasi). Lama see viis minutit. Lase unel rahulikult minna ja endal virguda. Sa ei pea mitte midagi tegema, pole vaja mediteerida. Keera end mõnusasse poosi ja naudi une- ja ärkveloleku vahel olemist. Kehale meeldib aeglane virgumine. Kui sind hakkavad kohe kummitama algava päeva mõtted ja kohustused, siis püüa oma mõtted suunata unistamisele: millest sa unistad? Kui see ei õnnestu, siis mõtle küsimusele - kust mõtted alguse saavad? :-) See on nii diip küsimus, et märkad õige ruttu, et su pea on korraga täiesti tühi, sest sa ei oska sellele vastata.
Variatsioonid. Võta kohvi ja mine istu diivanile, õue terrassile, kuskile, kus võid olla omaette. Naudi oma hommiku algust üksi. Taas kord, ära mõtle algavale päevale. Püüa end hoopis kujutada näiteks kohta, kus sulle on meeldinud olla või tegevuse juurde, mida sa armastad. Katsu kinni püüda see tunne, mis sind sel hetkel alati on vallanud. Või kui lapsed siblivad ümber ja no kohe üldse ei saa seda üksi hetke kätte, siis mine hommikul pissile ja istu 5 minutit lihtsalt poti peal, nii et uks on lukus. Sealgi proovi mitte mõelda töö ja ukse taga ootavate kohustuste peale (muide, see õnnestub potil päris hästi!). Kui ukse taga algab üks lõgistamine “millal sa välja tuled, mis sa seal nii kaua teed”, siis võid jumala rahus oma pere hoiatada enne, et see on sinu aeg seal ja ärgu muretsegu, sa tuled sealt ka välja.
5 minutit keset päeva. Enamik käib meist tööl ja lõunat me ju ometi sööme. Vahepeal võtame ka kohvi-teed-vett. Tööl on raskem leida aega üksi olemiseks, või õigem oleks öelda — ruumi. Kuigi ma ei ole selle poolt, et iseendaga olemiseks on tingimata vaja klapid pähe panna ja muusikat kuulata, siis siinkohal võib muusika olla abiks omale vajaliku ruumi loomisel. Tee omale üks tee või kohv. Vali rahulik, aga mitte kurb muusika, kus “somebody did something bad”. Hea, kui leiad hoopis mõne instrumentaalpala pillidega, mille kõla sulle sobib, pane klapid pähe ja istu oma töölaua taga mitte midagi tehes. Alguses võib tunduda imelik selline aja mahavõtmine, aga selle harjumus kujuneb ruttu, sest see hakkab sulle meeldima.
Variant on minna ka näiteks koosolekuruumi, kui see on vaba. Või viieks minutiks õue istuma, jalutama või lihtsalt seisma. Mina ei ole see, kes suitsumeestele ütleb, et jäta suitsetamine maha — ka suitsupausid on pausid. Põhiline on kõikide võimaluste juures see, et oled üksi.
5 minutit õhtul. Töölt koju tulles võid kasutada oma viit minutit kohe. Öeldakse, et ei ole hea kohe oma “teise vahetusega” alustada, vaid võtta kahe vahetuse vahel väike hingetõmbepaus, et end maha laadida. Kuskil ei ole kirjas, et sa PEAD hakkama tegema kohe süüa, lapsi koolitöödes piitsutama jne. Muide, ka teised sinu ümber vajavad aega ümberhäälestumiseks. Nii et see on kõigiti sobilik hetk viieks minutiks. Tee omale üks tee või kohv, istu kuskile omaette maha ja lihtsalt puhka. On okei, kui töömõtted segavad, las nad lähevad vaiksemaks, sina võid meenutada oma unistusi, midagi, mis toob sära su silmadesse ja naeratuse huulile. Õhtud on ses mõttes tänuväärt ajad, et saad ka enne magamajäämist oma viit minutit kasutada. Mine voodisse, pane silmad kinni ning püüa end päevast lahti ühendada. Ütle endale mõttes: ma ühendan lahti töövooliku, trennivooliku, lastevooliku, eksivooliku, vanemate-, sõpradevooliku jne. Kui oled kõik siduvad voolikud lahti ühendanud, tunned mõnusat rahu ja oledki iseendaga.
Algus on algus ja iga asi saab alguse esimesest sammust. Mis siin kirjas, ei pea tegema kõike korraga ja kohe või just täpselt nii. Need on lihtsalt võimalused ja näited. Ole loominguline! Kui esimene viis minutit tehtud, liigu järgmise juurde ja mingil hetkel sa taipad, et oskad täitsa kenasti leida endale aega ja ruumi üksiolemiseks. Üksiolemise oskusest saavad alguse suured paranemised, leppimised ja see toob sulle vajaliku rahu.
LOE KA:
https://elugakoos.blogspot.com/2018/10/koige-tahtsam-suhe-sinu-elus-on.html
https://elugakoos.blogspot.com/2018/10/otsides-loodusest-tuge.html
(pikem versioon loost on ilmunud ka tervispluss.ee lehel)
Kommentaarid
Postita kommentaar