Sinu teekonna üks osi, ja võibolla üks tähtsamaid osi on rääkida oma olukorrast. Lahutus raputab segi kogu su maailma ja sellega algab tegelikult sinu elu järgmine peatükk. Metafoorselt mõeldes, siis ehk raamatu tähtsamaid ja pikemaid peatükke. Nii et võta seda kui lugu, omaette stoorit, millel on juba olemas algus, aga mille lõppu sa veel ei tea ega tunne.
Me oleme sotsiaalsed olendid, kes kinnisemad, kes avatumad, kuid meil kõigil on vajadus mõistmise järele, kinnituse järele, et me pole päris lolliks läinud. Ega üksi jäetud. Seepärast on teisele inimesele rääkimine vajalik - me tunneme siis kas või korraks, et siin maailmas on keegi meid mõistmas ja mitte hukka mõistmas.
Ma soovitan kuulajaks sinuga samast soost inimest. Jah, moodsas maailmas on naistel meessoost sõpru ja vastupidi, aga väga ürgsel tasandil mõistavad naised naisi rohkem, nii nagu mehed saavad meestest paremini aru. Vähemalt on sul omasoolise seltskonnas võimalik lendu lasta neid käibetõdesid, et "mehed on sead" ja "naised on lambad", ja seeläbi puhastuda:-)
Kui valid omale kuulajat, siis mõtle enne kindlasti läbi, kellele sa oma lugu ikkagi päriselt usaldaksid. Sul endal peab olema kerge temaga. Meestel on selleks inimene, kelle eest nad ise sureksid või kellega koos läheksid sõtta. Naistel ehk selline, kelle nad kutsuksid endale appi sünnitusele või surnut hauaks ette valmistama. Laias laastus võib öelda, et hea kuulaja on see, kelle sa valiksid oma elu sündide ja surmade juurde. Kes jaksaks olla seal. Keegi, kelle teadmised ja energia veaksid teid sellest olukorrast läbi. Kellega on turvaline.
Et ärarääkimine sind aitaks, siis räägi ausalt, räägi ära KÕIK, millest sinu kuulaja seni ei tea. Isegi need asjad, mis sätivad sind võibolla mitte nii heasse valgusesse.
Toon näite elust enesest. Minu eks oli see, kes tahtis lahutust, sest ta ütles, et ei armasta mind enam. Talle oli hakanud meeldima üks minust poole noorem naine (ise kogu aeg rõhutades, et see naine ei tea veel asjast tuhkagi, justkui see muudaks midagi). Meie abielu oli täis petmisi - minu poolt ja tema poolt. Me teadsime neist asjust mõlemad, sest olime need teineteisele minevikus üles tunnistanud.
Seda allajoonitud osa teadsid vähesed. Minu kuulaja ei teadnud näiteks. Ja ilge kiusatus oli hiljem oma lugu talle rääkides jääda ainult selle juurde, et minu mees võttis omale noore naise ja jättis minu maha (kuidas ta julges, värdjas!). Eks ma mingitel hetkedel ka lihtsalt bitchisin ja siis oli see osa loost superhea:-)
Ma ei tea, miks ma nii otsustasin, aga oma kuulajale otsustasin ma ära rääkida kogu loo. Ilustamata. Ma tahtsin ära rääkida, kõik välja saada. Ausalt öelda, ma isegi ei mäleta enam meie esimest rääkimissessiooni, ma ei mäleta absoluutselt, mida ma rääkisin ja kuidas. Aga see polegi tähtis. Kõik tuli kui kosest ja kõik tuli välja.
Kui sulle on sattunud SIND mõistev kuulaja, siis asub tööle rääkija (sina) ja peegeldaja (tema). Sina räägid, tema lihtsalt kuulab ja peegeldab ehk räägib sulle sinu juttu oma sõnadega sulle tagasi. (Ja teinekord kuulad seda nagu täiesti uut lugu!) See on energia puhastumine. Sina annad endast, tema võtab vastu ja lahustab. Õhk saab puhtam. Ja just see on see, mida sa vajad. Kui õhk on puhtam, siis on tunne, et oled kergem, sa polegi "siga" või "lammas".
Kui satub õige inimene sulle kuulajaks, siis hakkab juhtuma seegi, et ta ise võtab sinuga just sulle vajalikul hetkel ühendust. Teie vahel läheb lahti ainult teie "kanal". Sellest saad aru siis, kui näed sms-i "Kuidas sul läheb? Kuidas end tunned?" JUST TÄPSELT sel hetkel, kui tahaksid ulguda või kellelegi mööda tatti anda, sest meeleolu on täiega rentslis. Või oled haaranud juba enne telefoni, et talle kõllata.
Iga kord, kui tuled rääkimissessioonilt koju (elu näitab, et neid on edaspidi päris palju), jälgi, kuidas sa end tunned, mida ütleb sulle su keha. Kui sul on kergem olla, su pea on kas või hetkeks tühjaks saanud, siis võid omale teha pika pai - oled astunud esimesed sammud olukorra kergendamise suunas. Ja kuulajale saada kindlasti sõnum selle kohta, et kui kallis ta sulle on ja kui tänulik sa oled temale. Minu ja minu kuulaja vahelistest sõnumitest võiks kokku panna lausa eraldi teose:-)
Me oleme sotsiaalsed olendid, kes kinnisemad, kes avatumad, kuid meil kõigil on vajadus mõistmise järele, kinnituse järele, et me pole päris lolliks läinud. Ega üksi jäetud. Seepärast on teisele inimesele rääkimine vajalik - me tunneme siis kas või korraks, et siin maailmas on keegi meid mõistmas ja mitte hukka mõistmas.
Ma soovitan kuulajaks sinuga samast soost inimest. Jah, moodsas maailmas on naistel meessoost sõpru ja vastupidi, aga väga ürgsel tasandil mõistavad naised naisi rohkem, nii nagu mehed saavad meestest paremini aru. Vähemalt on sul omasoolise seltskonnas võimalik lendu lasta neid käibetõdesid, et "mehed on sead" ja "naised on lambad", ja seeläbi puhastuda:-)
Kui valid omale kuulajat, siis mõtle enne kindlasti läbi, kellele sa oma lugu ikkagi päriselt usaldaksid. Sul endal peab olema kerge temaga. Meestel on selleks inimene, kelle eest nad ise sureksid või kellega koos läheksid sõtta. Naistel ehk selline, kelle nad kutsuksid endale appi sünnitusele või surnut hauaks ette valmistama. Laias laastus võib öelda, et hea kuulaja on see, kelle sa valiksid oma elu sündide ja surmade juurde. Kes jaksaks olla seal. Keegi, kelle teadmised ja energia veaksid teid sellest olukorrast läbi. Kellega on turvaline.
Et ärarääkimine sind aitaks, siis räägi ausalt, räägi ära KÕIK, millest sinu kuulaja seni ei tea. Isegi need asjad, mis sätivad sind võibolla mitte nii heasse valgusesse.
Toon näite elust enesest. Minu eks oli see, kes tahtis lahutust, sest ta ütles, et ei armasta mind enam. Talle oli hakanud meeldima üks minust poole noorem naine (ise kogu aeg rõhutades, et see naine ei tea veel asjast tuhkagi, justkui see muudaks midagi). Meie abielu oli täis petmisi - minu poolt ja tema poolt. Me teadsime neist asjust mõlemad, sest olime need teineteisele minevikus üles tunnistanud.
Seda allajoonitud osa teadsid vähesed. Minu kuulaja ei teadnud näiteks. Ja ilge kiusatus oli hiljem oma lugu talle rääkides jääda ainult selle juurde, et minu mees võttis omale noore naise ja jättis minu maha (kuidas ta julges, värdjas!). Eks ma mingitel hetkedel ka lihtsalt bitchisin ja siis oli see osa loost superhea:-)
Ma ei tea, miks ma nii otsustasin, aga oma kuulajale otsustasin ma ära rääkida kogu loo. Ilustamata. Ma tahtsin ära rääkida, kõik välja saada. Ausalt öelda, ma isegi ei mäleta enam meie esimest rääkimissessiooni, ma ei mäleta absoluutselt, mida ma rääkisin ja kuidas. Aga see polegi tähtis. Kõik tuli kui kosest ja kõik tuli välja.
Kui sulle on sattunud SIND mõistev kuulaja, siis asub tööle rääkija (sina) ja peegeldaja (tema). Sina räägid, tema lihtsalt kuulab ja peegeldab ehk räägib sulle sinu juttu oma sõnadega sulle tagasi. (Ja teinekord kuulad seda nagu täiesti uut lugu!) See on energia puhastumine. Sina annad endast, tema võtab vastu ja lahustab. Õhk saab puhtam. Ja just see on see, mida sa vajad. Kui õhk on puhtam, siis on tunne, et oled kergem, sa polegi "siga" või "lammas".
Kui satub õige inimene sulle kuulajaks, siis hakkab juhtuma seegi, et ta ise võtab sinuga just sulle vajalikul hetkel ühendust. Teie vahel läheb lahti ainult teie "kanal". Sellest saad aru siis, kui näed sms-i "Kuidas sul läheb? Kuidas end tunned?" JUST TÄPSELT sel hetkel, kui tahaksid ulguda või kellelegi mööda tatti anda, sest meeleolu on täiega rentslis. Või oled haaranud juba enne telefoni, et talle kõllata.
Iga kord, kui tuled rääkimissessioonilt koju (elu näitab, et neid on edaspidi päris palju), jälgi, kuidas sa end tunned, mida ütleb sulle su keha. Kui sul on kergem olla, su pea on kas või hetkeks tühjaks saanud, siis võid omale teha pika pai - oled astunud esimesed sammud olukorra kergendamise suunas. Ja kuulajale saada kindlasti sõnum selle kohta, et kui kallis ta sulle on ja kui tänulik sa oled temale. Minu ja minu kuulaja vahelistest sõnumitest võiks kokku panna lausa eraldi teose:-)
Kommentaarid
Postita kommentaar