Postitused

Kuvatud on kuupäeva 2020 postitused

Kui arvad, et oled valmis enam-vähem kõigeks, siis tegelikult oled palju rohkemaks

Kui ma mõtlen õnnest, siis meenub mulle üks aastatetagune idülliline mälupilt kahest vanaprouast: kaks väärikat inglise keele õpetajat Dia Virkus ja Nora Toots istuvad Dia maakodu heledal verandal ja arutavad järjekordse õpiku materjale, ise samal ajal laua peal olevast kausist kirsse suhu pistes ja kive pihku sülitades. Minu saabudes võtavad nad koomale ja ütlevad - tule söö ka, tüdruk! Sealt hakkas minu jaoks hargnema lugu, mille ma nüüd oskan kokku võtta mõttesse, et töö ja lõbu saavad käia käsikäes. "Ma tahan kaa sellist elu!" mõtlesin toona ja eneselegi märkamatult hakkasin ma seda mõtet elama. Ju sai minu kahepaikne loomus vist aru, mis mind töö juures innustab - see peab töisele edasiminekule lisaks pakkuma piisavalt ka lõbusaid hetki ehk lihtsat rõõmu. Niisamuti hindan ma seda, kui lõbu juures või selle nimel tuleb teha ka tööd. "Enne töö, siis lõbu" peab mõneti paika, ent mitte päriselt. Vähemasti minu puhul mitte.
Kui ma mõtlen praegusest ajast - see daami…

Mida teeb karantiin inimesega, kes on inimeste inimene - tähelepanekud ja kummastavad leiud

Ma pole ei haige ega midagi. Ja muidu on ka kõik jumalast hästi. Aga ma tunnen, et ma varsti jään haigeks - suhtlemisvaegusest ja faktist, et ma EI NÄE inimesi ega saa vaadata nende silmi ja näoilmeid, kui näost näkku kohtuda. Mõnda lähemat sõpra ka KATSUDA. Üleriigiline eriolukord lõikas mind ära mu põhitegevusalast ehk et ma ei saa anda trenne, NÄHA vahvaid pingutajaid, TUNDA nende sooritust kohapeal, ega kohtuda inimestega, kelle juttude põhjal sünnivad erinevad kirjutised, mis siin-seal ilmuvad. NÄHA nende näoilmeid, TUNNETADA emotsiooni taga mõtteid, mis tekitab meie vahel reaalelulise dialoogi. Silmad SELETAVAD jutu juurde olulisi kihte, see on fakt.

Kummaline, kuidas kõik ühe hetkega muutub. Kogu narratiiv sellest, et VÕTA ISEENDA JAOKS AEGA. Kui oled selleks sunnitud, siis pole selle ajaga midagi mõistlikku teha - mul vähemalt mitte -, sest see on nagu ette öeldud, peale sunnitud. Mulle meeldiks VALIDA, ja ma valisingi varasemalt - siis kui SUHTLEMINE tehtud ja oli vaja end la…

Mis oleks, kui inspireeriks vahelduseks end ise ega nõuaks seda kogu aeg teis(t)elt?

Vahel ma kiusasin oma lapsi, kui need koolist koju tulid, küsimusega, et mida nad täna õppisid, mida nad veel eile ei teadnud. Tõsi oli see, et mida väiksemad nad olid, seda enam pani see küsimus neid mõtlema ja üksteise võidu ka mulle oma uusi teadmisi ette laduma, samas suureks saades ja hiljem juba ülikoolis käies, vaatasid nad mulle otsa näoga, et nagu seriously mom ..., ega siis kool neid pärisasju ei õpeta. Kuid sellest küsimusest ei pääse nad vahel ka nüüdki ning seda küsimust küsin ma mõnikord ka iseenda käest. Kontrollimaks, et ma veel loon ja lehvitan.

Vahel on õpituks osutunud mõni loetud mõte, kuuldud lause või niisama elamus, hetk ise. Vahel on selleks mõni tunne või puudutus, vahel ka pilk. Mõnikord võib selleks olla ka tõdemus, et pekki, ma teadsin ju seda, aga ikka astusin reha otsa. Need "eluvalemid" ja "olemise reeglid" on suuremad kui sa ise aga just siis, kui nad tekitavad inspiratsiooni, panevad sind mõtlema ning teemat edasi arendama.

Minu hil…

Kui elu toob "lotovõidu" olla julge ja vaba

Küllap on iga 40ndates (või varem või hiljem) kord hetk, mida on hea kokku võtta Eesti luuletaja gerdalaura sõnadega:

hea on mitte teada mida elult tahta siis oled valmis kõike proovima
g.
Inglise keeles on hea väljend - leap of faith. Hüpe tundmatusse, lootuses, et kõik läheb hästi. Teed midagi heas usus, olenemata sellest, et faktid (mida teised räägivad) või asjaolud (mis sulle oma elus otsa vaatavad) ei pruugi sind toetada. Pimesikk elu näitelaval. Mul on käes just selline hetk. Mul ei ole enam püsivat töökohta, olen nüüd iseenda peremees. Kummaline on see, et ma "fakte" teades justkui peaksin omale püsiva palgatöö leidma (sest teised räägivad nii) ning "asjaolusid" silmas pidades (majapidamine, elamise raha, haa - ja see, et arstile saaks minna), pole mul ometi tahtmist enam leida kohta, kus ma olen kellegi teise oma, ükskõik kui palju ma töökuulutusi vaatan. (Kõige pelutavamad on kohad, kus öeldakse, et on kontoritöö ja pärast paarikuist äraolemist antakse motiv…